Restart ehk hüpe paremasse tulevikku

Lühijutt, mille inspiratsiooniks on Tallinna Reaalkoolis paiknev Enn Põldroosi "Hüpe".

Aasta on 2070. Ligi kümme aastat on möödunud ajast, mil viimati nägin merd, hingasin Maa õhku, tundsin liiva oma varvaste vahel või nuusutasin sireliõit. Kõik see tundub olevat nii ammu.

18. jaanuar, aasta 2061 - see oli päev, kui avalikuks sai Tartu Ülikooli teadusuuring inimese tõttu Maal levivatest mürkidest ja viirustest. Pool planeedist on juba elamiskõlbmatu. 20. jaanuaril otsustas järjekordne ajutine valitsus, et inimkond peab planeedi päästmiseks ette võtma midagi suurt. 27. jaanuaril saime teada, et täpselt kahe kuu pärast peame me oma kodudest lahkuma määramata pikaks ajaks, et asuda elama kosmoselaeva.

Kuidas nägi välja Maa päästeoperatsioon? Piltlikult öeldes tehti meie kallile planeedile restart: kõik hävitati, põletati, kiiritati... Lõpuks jäid alles vaid tühi kõrb ning ookean. Seejärel algatati Maal uus elu laboris säilitatud tervete organismidega. Nüüd on meie kord tagasi minna. Homme ootab meid ees suur hüpe - kas suudame ületada kuristiku harjumuste ja väljakutsete vahel. Meile on antud võimalus uuesti alustada, kuid kas oleme piisavalt kogenud ja näinud, et luua midagi paremat ja jätkusuutlikumat? Inimkond peab tegema hulljulge hüppe tundmatusse, sest planeedi tulevik on nüüd meie kätes.

Enn Põldroos "Hüpe"