Nagu paljude kunstnike puhul, on Toomiku lapsepõlv olnud raske. Ta kaotas üheksa-aastaselt oma isa. See kogemus vormis temast tundliku inimese, keda huvitasid vaid filosoofia ja kaunid kunstid. Ilmselt just selle kaotuse tõttu on paljud tema teosed seotud perekonna või veresidemete motiiviga.
"Esimene uni" on Tallinna Kunstihoones üleval 4. märtsist kuni 3. aprillini. Näitusel on akrüülmaalid ning kaks installatsiooni. Uksest sisse astudes oli minu esimene mõte: "See ongi kõik?" Tegemist on väga "lihtsa" näitusega, kus kogu külastaja tähelepanu langeb kunstiteostele. Toomiku looming on mitmetahuline ning kõnetab erinevaid inimesi väga erineval viisil. Juba kõige esimene maal, mida märkasin, sundis mind peatuma ja mõtlema. See ongi see, mis mulle sellest näitusekogemusest enim meelde jääb: tavaliste valgete seinte vahel vaikuses erinevate maalide sisu üle mõtiskledes ja iseendale vastandades aeglustus muu maailm hetkeks ja mul oli aega hinge tõmmata.
 |
| Jaan Toomiku näitus "Esimene uni" |
Näitusel oli mitu teost, mis mulle väga meeldisid, aga ükski neist ei kõnetanud mind nii palju kui nimiteos "Esimene uni". Tegemist on sünge ja agressiivse maaliga, mis justkui riivab silma tugeva kontrasti tõttu musta ja oranži tooni vahel. See tekitas minus vastakaid tundeid: ühest küljest tahtsin minema kõndida ja midagi ilusamat leida, kuid teisest küljest ei suutnud ma lakata sellest teosest mõtlemast.
"Pimedus surub peale" - see oli minu esimene mõte antud maali kohta. Me ei saa teada, mida Jaan Toomik seda teost luues tundis või mõtles, aga mina näen selles justkui julma tegelikkuse ja helgete unistuste võitlust. Oranž toon maalil võiks kujutada inimese noorust, kus julgeti veel unistada ja elust rõõmu tunda. See on n-ö meie esimene uni. Vanemaks kasvades unustame tihti naeratada, unistused tunduvad kättesaamatud, maailm meie ümber paistab julm ja kõle... Kui me unustame ära lapsepõlve rõõmud ja lihtsuse, võib tegelikkus meid maha suruda, kuid kui me julgeme veel uskuda lihtsasse headusesse ja armastusse, siis on see siiras usk meid toetamas nagu maalil inimene toetab ebaloomulikus asendis oranžidele toonidele.
Nagu juba eelnevalt mainitud, on Toomiku maalid väga mitmeti mõistetavad ja sama maal räägib teisele inimesele kindlasti hoopis teistsuguse loo. Öeldakse, et kunst on inimese hinge peegel - mina näen selles teoses just seda, mis minu hinges kõnekas on. Tänapäeval on kõikjal näha nii palju lootusetust, pettumust ja kurbust. Koolilapsed üritavad enesetappu... Ma usun, et see maal võiks kõneleda midagi olulist kõigile neile, kes on lootuse kaotanud. Maailm võib olla julm ja ebaõiglane koht ja sellega toime tulemiseks peame me suutma armastada, uskuda ja hoolida nii, nagu me seda tegime lapsena.
 |
| Jaan Toomiku akrüülmaal "Esimene uni" |
Kasutatud materjalid
Vikipeedia: Jaan Toomik. Loetud: https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Toomik, 20.03.2016
Jaan Toomik "Esimene uni" Kunstihoone galeriis. Ajakiri Sirp. Loetud: http://www.sirp.ee/s3-pressiteated/jaan-toomik-esimene-uni-kunstihoone-galeriis/, 20.03.1016
